Siin Tartus on mu viimaste aastate kõige rahulikum aeg ja elutempo..ma ei mäleta millal varem ma sain hommikul ärgates paar tundi rahus raamatut lugeda..olen tõesti tänulik selle eest!
Ja samas hakkasin mõtlema ka et miks üldse peab elus kiire olema? Me ei jõua selle läbi nii ehk naa rohkem asju ära teha, parem siis juba niisama tsillida ja mõelda oluliste asjade üle:)